Tõeline IKEA fänn vaatab tavapärasest Ameerika IKEA poest kaugemale, nagu see foto on tehtud Miamis 2015. aastal. Alan Diaz/AP peida pealkiri
Tõeline IKEA fänn näeb tüüpilises Ameerika IKEA poes asju, nagu see 2015. aastal Miamis pildistatud poes.
Lovett tiirutas valgusvihus. Lehekujuline laud, üks Ikea esimesi lapikpakendis mööbliesemeid, on oma tõusutee käigus tardunud, vabanenud maalähedasest papist ja nöörist pakendist. Väljapanekult puuduvad vaid nupud inglikoori mängimiseks.
Oli aasta 2013 ja ma ei reisinud peenetundelisuse huvides Washingtonist Rootsi Älmhulti, kus IKEA 1943. aastal sündis. Tulin siia külastama IKEA muuseumi, mis tol ajal asus IKEA hotelli keldris. Väikese suuruse ja ulatusega kollektsioon on nii häbenematult pompoosne, et lõpeb pildiga IKEA poest Kuul.
IKEA hotelli/muuseumi vaatepilt (vasakult paremale): kõrguv Lacksi mööblikollektsioon, kõikjalolev kohvilaud, mille Lövet 1950. aastatel eredalt valgustas, Dino söögitool, mis on sisuliselt metallalusel kott. Holly J. Morris peida pealkiri
Stseen IKEA hotellis/muuseumis (vasakult paremale): kõrguv Lacksi esemete kollektsioon, kõikjalolev kohvilaud, mille Lövet 1950. aastatel eredalt valgustas, Dino söögitool, mis on sisuliselt metallalusel kott.
Kohtusin IKEA-ga esimest korda 23-aastaselt. Jätsin poodi oma jälje nagu mingi kergemeelne lind. Kartmatu mööbel, nagu kuulekate tänapäevaste veiste kari, rahustas mu kähedat meelt. Põrandal olevad suunanooled ja lao ruudustik juhtisid tellimusi. Salapärased tootenimed tähtedega Ä ja Ö näevad välja kummalised, aga meelitavad – see on kirjeldus, mida olen igatsenud.
Selles mõttes on IKEA tellimus ehk lihtsalt viis silma paista. Võib-olla midagi nii agressiivselt ekstsentrilist nagu East Enderi mälestusesemed võivad sama teha. Aga IKEA on seda teinud.
Olenemata minu sublimatsioonimotiividest, jään ma alati suurimaks IKEA fänniks. Kuna mul polnud oskusi kuuskantvõtmetest lühtreid teha või midagi sellist, vandusin, et mul on IKEA asju, mida kellelgi teisel USA-s olla ei saa.
Ma ei leia Prahast midagi sellist. Ma kukkusin läbi IKEA uue linnaosa DC pressikonverentsil. Madridis kukkus läbi sõber minu asemel. Siis kuulsin ARMHOT-ist.
Jõudsin IKEA hotelli/muuseumisse pärast 3,5-tunnist rongisõitu Stockholmist. Vastuvõtulaua daamid nägid murelikud välja. Nende näod ütlesid: „Te tulite Ameerikast selle pärast?“
Muuseumis nägin Laxi elegantset spiraalkonstruktsiooni, kohvilauda, mida ta varases täiskasvanueas armastas, kõrval plakatit, mis kuulutas IKEA üleminekut puitlaastplaadile. Sain teada, et IKEA müüs varem klavereid ja täispuhutavat mööblit. Imetlen lihtsaid stjuardessi stiilis vormiriideid, mida IKEA isiklikud ostjad 1960. aastatel kandsid.
Pilt IKEA poest Kuul täiendab IKEA muuseumi lugu. © Inter IKEA Systems BV peida pealkiri
Lummatuna taskukohase Rootsi disaini kuulsusest, naasin hotelli fuajeesse, kus leidsin vastuvõtulauast mitu prügikasti. Mu süda jättis löögi vahele, kui taipasin, mida ma nägin: miniatuurne IKEA kastekann (PS 2002) ja väike, kokkupanemata ja lapikult pakitud Billy raamaturiiul müügil. Ma pole selliseid asju enam kunagi näinud.
Pärast minu külastust nimetati Löveti laud ümber Lövbackeniks. Muuseum kerkib esile hotelli keldrist ja sellest saab peamine vaatamisväärsus. See kataloog on lõpetatud. Billy on muutunud.
Muidu on vähe muutunud. Nüüd tunnen IKEA individuaalsuse ära kui kingituse, etteaimatavuse oaasi ebameeldivate üllatuste maailmas.
Seega täida suur sinine Frakta kott kuuskantvõtme, väikeste pliiatsite ja külmutatud lihapallidega ning liitu minuga õnnistatud kuulekuse tulevikus.
Postituse aeg: 20. okt 2022